Kohustuslik kirjandus eesti keele õpetajalt

Viibisin hiljuti uumlhes seltskonnas, kus olid esialgu kotildeik votildeotilderad inimesed, tuli end tutvustada. Otildehtu jooksul vestlesin mitmega, kes palusid alustuseks kohe vabandust, et nad kooliajal kohustuslikku kirjandust ei lugenud. Kohustusliku kirjanduse paradoks. Guumlmnaasiumi jooksul on seal nimekirjas autorid Sophoklesest Houellebecqini, Tammsaarest Sauterini jne. Nende uumlksikute nimede vahele mahub kirjanike plejaad, samal ajal votildeib uumlks neist olla otsetee teise juurde. Inimene (otildepilane) peab potildehimotildetteliselt jaatama vaimseid pingutusi midagi elu kohta kirja panna, edasi on maitseasi, millise teose keel paremini selle uumllesandega toime saab (hiljuti lotildepetas mekaneil kooli elelp) Vanemad tekstid tulevad nii uumlksikute sotildenade kui ka kujundite motildeistmisel raskemalt kaumltte, samas testib motildene moodsa teose keel taluvuspiire teistmoodi. Kuumlllap manipuleerib iga otildepetaja pisut ainekavaga, votildeimalusi on palju, nt kes laumlheneb valdavalt kronoloogiliselt, kes teemakeskselt, kes oma lemmikuid pidi. Minuga on 17 otildepetaja-aasta jooksul juhtunud nii, et mul ongi kotildeik (Sophoklesest Houellebecqini, Tammsaarest Sauterini) lemmikuks saanud (Nekrassovi jaumltan vaumllja). Kohustuslik kirjandus ongi totildeesti maailma parim kirjandus. Paradoks on muidugi selles, et armastada ei saa sundida, seega tuleb igal tasandil vaumllja juurida arusaam, et mingi osa kirjandusest peaks olema kohustuslik. Aga siis motildetleb otildepilane kohe niimoodi: kui pole kohustuse, vaid armastuse kuumlsimus, siis ... armastan kunagi hiljem. Kirjanduse kohta raumlaumlgitakse, et tema kuldajastu on moumloumldas. Selline motildete votildeib paumlhe tulla, kui seostada kirjandust koumlitekultuuriga. Kui aga seostada kirjandust inimkonda alati saatnud narratiivivajadusega, pole midagi moumloumldas. Kotildeik on hoos ja paljugi alles ees - seda igatsust on votildeimalik leevendada aina mitmekesisemate #39andmekandjate#39 vahendusel. Ma ei vaumlidaks, et e-raamatud on noortele ( homo digitalistele) atraktiivsemad kui tavalised raamatud, pigem isegi vastupidi. Aga seda uumltleb kogemus kuumlll, et kui eesti kirjandusklassika hakkas e-raamatutena ilmuma (millest palju on ka tasuta votildei odavalt saadaval), kasvas nende otildepilaste hulk, kes on teost lugaumlvinud vi votildeulud. E-raamatut on lihtsalt niipalju mugavam lugeda, ole totildettaja votildei loumlsutaja. Mina isegi lugesin kotildeik Tammsaare e-raamatuna vaumllja antud tekstid (so pea kogu tema looming) jaumlrjest laumlbi, olles lapsepuhkusel ja kaumlrutades lotildeputult pargiteedel. Nii sai perioodist, mis paljude emade jaoks taumlhendab vaimsete votildeimete vabalangust, minu elu intellektuaalne haripunkt. Lookas raamaturiiulid eestlaste kodudes - minu jaoks ei oleks see potildehjus koumlited e-raamatute vastu vaumllja vahetada. Raamatuvirn kogub tolmu ja see on kindlasti tuumluumltu, aga vaumlhemalt on ta ausambaks inimkonna puumluumldlustele midagi oumleldud saada. E-raamatutel pole efekti bibliofiilide jaoks, kuigi kujundusele poumloumlratakse neiski taumlhelepanu, motildene lugeri e-tint on sama esteetiline kui raamatu truumlkivaumlrv. Mina eelistan e-raamatuid kahel potildehjusel. Esiteks hindan mugavust tsitaatide vaumlljakirjutamise motildettes. Ning teiseks - on totildeesti lahe, kui seisad klassi ees ja raumlaumlgid “Jevgeni Oneginirdquo ekspositsioonist ning siis meenub, et sul on see ekspositsioon telefoniga taskus, votildetad naumliteks MyBooki lahti, saadad ekraanipildi tahvlile ja kotildeik hindavad nuumluumld ise, kas see ekspositsioon on midagi vaumlaumlrt. MyBook ja analoogsed keskkonnad on toredad selles motildettes, et seal votildeib saada alguse ootamatu suhe. Juhuslikult peale jaumlaumlnud pilk votildeib lotildeppeda muud tagaplaanile totilderjuva tutvusega. Nii naumliteks koumlitis mind MyBookis Kazuo Ishiguro “Me olime orvudrdquo. Votildei teinegi juhtum - otildepilane raumlaumlkis kirjandis Yuval Noah Harari raamatust “Homo Deus. Homse luumlhiajalugu rdquo, juhuslikult olin paar paumleva varem seda MyBookis maumlrganud audioraamatute riiulil“ Luumlhikokkuvotildetted bestselleritest rdquo. Oli kohe heameel, et saan aru, millest kirjandis raumlaumlgitakse. Nii tematiseeritud rubriigid kui ka teoste luumlhitutvustused aitavad otsust teha - kes suudaks vastu panna sellise uue raamatu soovituse juures: “Viktor Pelevini romaani“ iPhuck 10 rdquotegevus toimub 21. sajandi teisel poolel. Selle peategelane, algoritm Porfiri Petrovitscaron, iseloomustab ennast kui oma ajastu tuumluumlpilist vene tehisintellekti. " See on siis vene kirjanduse Porfiri Petrovitscaron 2.0 - Dostojevski romaanis “Kuritoumlouml ja karistusrdquo (mis samuti MyBooki mahukal klassikariiulil olemas) on politseiuurija Porfiri Petrovitscaron, kes intel koputas kurdle natega vabalt moumloumlda linna ringi kaumlib! Las kaumlia, las jalutab esiotsa, las olla ma tean ju selletagi, et ta on minu ohver ja et ta minu kaumlest kuhugi ei potildegene! rdquo Audioraamatud (iseraumlaumlkivad raamatud - nagu uumltleb see laps, kes on kaumlrust juba vaumllja kasvanud) on head ilmselt autoga sotildeites votildei jooksutrenni tehes, ma ise harjunud neid kuulama, aga lasteriiul on taumlnuvaumlaumlrne. Distantsotildeppe ajal olen kasutanud votildeimalust saata otildepilased missioonile: looduses jalutades midagi head kotildervaklappidest kuulata. Muidugi - Flaubert#39i “Madame Bovaryrdquo laumlbikuulamiseks peab otildepilane looduses olema 18 akadeemilist tundi. Kotildeige kindlam viis edukas lugemissoovitus anda (vaumlhemalt koolis) on soovitada seda votildei teist raamatut kindlasti mitte lugeda, sest kui ema selle juhuslikult avatuna lauanurgalt leidma peaks, tuleb sellest probleem. Enamasti jotildeuan selliste mittesoovitusteni, kui raumlaumlgin totildelkekirjandusest, eesti totildelkijatest. Praegugi on uumlks selline geniaalne totildelkeromaan meil (ka e-raamatuna) votildetta - Virginie Despentes#39i “Vernon Subutexrdquo (tlk Maria Esko).