EESSÕNA

Mõnel päeval ei ole üldse tahtmist tööle minna, uudistega kursis olla, võtta südamesse maailma katastroofe, muretseda oma tuleviku pärast… Ei ole tahtmist kujundada mingit arvamust viimaste poliitiliste reformide kohta, mis panevad hambaid krigistama, ei ole ka tahtmist muretseda oma karjääri pärast ega mõelda sellest, kas sa mõne aasta pärast pensionipõlveni jõuad…

Ei ole tahtmist lakkamatult rabelda oma isiklike probleemide puntras, mis omakorda on seotud su lähedaste probleemidega, ei ole tahtmist end süüdlasena tunda, kui planeeti „kahjustades” vannivee jooksma paned, ei ole tahtmist oma toitumisharjumuste pärast südant valutada… On ainult tahtmine end välja lülitada, kõigest sellest kas või üheks päevaks, kas või hetkeks eemalduda… lihtsalt hingata.

Pööran end ümber, sest mu kass Ziggy on vaikselt mu töötuppa astunud. Ta vaatab mind silmi pilgutades, hüppab lauale ning heidab klaviatuurile pikali. Väike rituaal, mis on meil käibel aastaid, sellest ajast, kui ma veel vihikusse kirjutasin ja tema pidevalt mu sulepea otsikut hammustas. See ajab mind naerma, see on meievaheline mäng. Ta käitub, nagu talle meeldiks, et ma kirjutan, ent samas teeb kõik, et mind segada.

Siiani pole ma tema pehmete käpalöökide, mu põlvede ja klaviatuuri vahel sõelumise kombe taga näinud muud kui õrnutsemist ja mängu…

Võib-olla oli ta kõigi nende aastate jooksul tahtnud mulle öelda hoopis midagi muud, võib-olla lihtsalt: „Hei! Kas sa ei võiks täna natuke lõdvemalt võtta?”

Lõdvemalt võtta… Praegu, kui ta nina mu kaela vastu hõõrub, pole mul mingisugust tahtmist… Täna pole mingisugust tahtmist teada, kas ma saan oma arved makstud, ega ka järgmise börsikrahhi pärast pead valutada…

Kas tema muretseb selle pärast?

Võib-olla peitubki saladus selles, et ta tahtis juba ammu mulle öelda: tuleb osata rihma lõdvemaks lasta, pühenduda kõige tähtsamale, mõelda oma heaolule, käituda nii nagu tema… Elada nagu kass!

Kass elab ju ilmselgelt paremini kui meie! Miks mitte temast eeskuju võtta? Ja seda ma teengi, uurides tema funktsioneerimist, püüdlusi, eluviisi.

Kõik see oli minu silme ees, ilma et ma nende aastate jooksul seda taibanud oleksin.

Nii oma era- kui ka tööelus tuleb meil õppust võtta kassilt! Sellepärast kutsungi teid süvenema sellesse raamatusse, et pisut eemalduda argielust, leida taas hea enesetunne ja naeratada.

Milles on tal õigus? Milles peame temalt õppust võtma?

Selleks et kujundada teistsugust vaadet elule, mõelge ja tegutsege nagu kass!

MEIE SÕBRAD KASSID

Alguses lõi Jumal inimese, kuid nähes, kui nõrk see on, andis ta talle kassi.

WARREN ECKSTEIN

Isegi kõige rääbakamad tänavakassid on alati suursugused.

Neis puudub teesklus.

Nad on kassid… sellega on kõik öeldud.

FRÉDÉRIC VITOUX

Kassid võluvad meid iidsetest aegadest peale. Neid jälgides ja püüdes neist aru saada, ilmneb, et nende oleku, omaduste, tugevuse, harjumuste ja väikeste maaniate taga peitub mingisugune salapärane oskus rahulikult elada ja olla õnnelik.

Kassidel on loomuomaselt nii palju trumpe, mida me saame kindlasti iga päev nii era- kui ka tööelus kasutada. Nad harrastavad elufilosoofiat, mis näib mahtuvat mõnesse sõnasse: süüa, mängida, magada, hoolitseda oma mugavuse eest ja teha ainult seda, mis meeldib. Meiega võrreldes on seda väga palju! Ent see pole veel kõik, nagu te peagi avastate.

Eluhügieen, mis võimaldab neil elada ilma stressita, sest kassidel on ainult üks prioriteet: nende heaolu!

Matkides kas või osaliselt kasside eluviisi, võib nende kaudu avaneda sootuks uus vaade maailmale ning teistsugune ja selgem arusaam meist endist.

Nüüd aga tere tulemast kassi nahka, tema mõtetesse ja filosoofiasse, et saaksime hinnata elu nagu tema!

KASS ON VABA

Sügaval sisimas motiveerivad meid kõiki sarnased vajadused.

Kassidel on julgust elada ilma nende pärast muretsemata.

JIM DAVIS

Vabadus, kallis vabadus! Kelle peas ei tuksuks pideva mootorina säärane unistus? Vaba minema ja tulema, vaba tegema ainult seda, mis rõõmu valmistab, vaba tegudes, soovides, kapriisides, vaba nii mõtetes kui tegudes! Vaba!

Paradoksaalsel kombel on meil kõigil kalduvus kuhjata endale kokku takistusi ja end ise aheldada, kas pangalaenude külge, mis kohustavad meid aina rohkem töötama, või tühiste, kuid meie silmis nii väärtuslike asjade külge, harjumuste külge, mis on muutunud kohustuseks, nii et me seda enam ei märkagi; mürgiste inimeste külge, keda taluma me end ikkagi sunnime… Võib-olla on aeg teha oma elus suurpuhastus…

Miks mitte alles hoida ainult seda, mida me armastame, hoida elus ainult suhteid, mis meile meeldivad, harrastada ainult neid tegevusi ja töid, mis tõeliselt köidavad?

Toimida ainult omaenda mõtete kohaselt, järgida ainult oma soove… Võib-olla arvate, et see on pelgalt unistus… Mitte kassi jaoks, kes on otsustanud olla vaba, vaba omamises, vaba olemises, vaba elamaks igal oma eluhetkel nii, nagu ta paremaks peab.

See on kassi juures muutumatu, lausa tema põhiolemus, elu läbiv soov: olla vaba. Muul pole tegelikult tähtsust, samal ajal kui meie oleme tihtipeale taganenud sellest ideaalist, võttes endale puhkust siis, kui see on parajasti võimalik… vastavalt plaanile.

KASS ON KARISMAATILINE

Kassidele on omane puhtusearmastus, kiinduvus, kannatlikkus, väärikus ja julgus; tekib küsimus, kui paljudest meist võiks saada kass?

FERNAND MERY

Kassidel pole silmatorkamiseks vaja näuguda, ringi karelda või end muul viisil nähtavaks teha. Tema kohalolekut tajume niipea, kui ta ruumi astub. Tarvitsemata end liigutadagi, tagab talle omane karisma, et kõik teda märkavad.

Kassi peenetundelisus ja isiksus sunnivad meid pead tema poole pöörama kohe, kui ta elutuppa astub. On see vast klass, tõepoolest kõrgem klass! Kes ei tahaks omada niisugust külgetõmbejõudu?

Mida ta teeb, et tekitada nii palju positiivseid võnkeid, nii palju imetlust?

Mitte midagi. TA LIHTSALT ON.

Siin on meil kassist kõvasti õppust võtta, et omandada loomale sarnasemat käitumist ja karismat: tuleb lihtsalt olla! Pole vaja end peita, kavaluste varju pugeda, pole vaja kedagi teist mängida, pole vaja veskitiibade kombel erutatult kätega vehkida selleks, et kohalolijaid hüpnotiseerida… Pole vaja midagi teha.

Laske särada oma isiksusel, nagu oleksite kiirgusesaatja, valguseallikas. Vaidluse puhul ärge suruge end ülemäära teistele peale, ärge kuritarvitage sõnaõigust enda kiitmiseks, sel viisil ainult tüütate kuulajaid. Sest alateadlikult tunnevad nad, et oma pikkade monoloogidega üritate te veenda või rahustada eeskätt iseennast.

See ei tähenda veel, et olete karismaatiline, kuid te panete end kuulama, haarate kaasa… kuni saavutate mõjuvuse. Kas te pole märganud, et kõige karismaatilisemad inimesed, näiteks filminäitlejad, kelle kohta öeldakse, et nad „täidavad ekraani”, ei liialda kunagi oma mänguga. Nad jäävad tagasihoidlikuks nii oma sõnades kui ka käitumises. Karismaatilised inimesed ei ole ekstravagantsed, nad on nähtavad, kuid alati väljapeetud käitumisega.

Karisma areneb välja järk-järgult, kui oleme aus iseenda ja teistega, kui aktsepteerime end sellisena, nagu oleme, kasutamata vigureid, mis ei ole vastavuses meie sügavama olemusega.

Külgetõmbaval isiksusel on mitmeid omadusi, igaüks meist võib neid arendada tingimusel, et jääme nagu kass igas olukorras iseendaks.

KASSI PÄEV

• Järgige seda samm-sammult, kohanduge tema päevaplaaniga, ja te elate paremini!

• Pea uimane, nagu paljudel meist, ärkamine pole alati sugugi kerge… Enda vormi ajamine! Jälgige kassi! Mida ta teeb?
• Ta ei karga oma korvist välja nagu kurat karbist, see on halb nii kehale kui ka meeleolule. Ta sirutab end, ringutab, avab pikkamööda silmad, tal pole ärkamisega kiiret.
• Ringutage, haigutage… Kiirustamisel pole mingit mõtet. Kass ringutab end, kui ta on veel pikali, seejärel tõuseb püsti, tõmbab küüru selga, ringutab jälle ning haigutab, nii et silmahambad paljastuvad, seejärel istub ja pilutab silmi.
• Olen järele proovinud. Hakkasin teda matkima. Niimoodi on tõepoolest palju meeldivam kui hüpata voodist nagu ümberkeeratav pannkook, et seejärel jalgu järele lohistades kohvimasina juurde loivata.
• Enamikule loomadele omane nähtus – keha seadistamine – on neile sisse juurdunud harjumus, meie, inimesed, aga kipume selle kui hea ärkamise ja meeldiva päevaalustamise viisi tihtipeale unustama!

KASS ON RAHULIK (ENAMASTI)

Mõte rahust peitub istuvas kassis.

RENÉ CHAR

Stress, see meie ühiskonna suur nuhtlus. Kuidas sellest jagu saada? Kuidas seda talitseda? Viimastel aastakümnetel on välja arendatud palju lõdvestumise teooriaid ja tehnikaid. See pole sugugi hea märk, kuna näitab, et me oleme üha rohkem stressis ja stressi all kannatajaid on üha enam.

Pidevalt ärritatud, pidevalt surve all, muutub unetus pikapeale närvilisuseks ja ängistuseks, haarates mõnikord terve keha, muutudes ülepingeks ning viimastel aastatel aktuaalseks saanud läbipõlemiseks.

Ilmselt elame me halvasti, koguni väga halvasti, kui oleme jõudnud sääraste äärmusteni.

Kuidas selle tõdemusega leppides asju muuta? Jälgigem kassi: kas ta paistab alailma stressis olevat? Üksnes harva. Temast õhkub rahu ja muretust. Mugavas poosis, lihased lõdvestunud, ei ilmuta ta mingitki märki füüsilisest rahutusest ning tema pilk ei peegelda vähimatki pinges olekut.

See, mida kasside puhul mõnikord stressiks nimetatakse, pole tegelikult muu, kui ülim valvelolekuseisund. Sel juhul varitseb ta mingisugust võimalikku ohtu, mingisugust sündmust, mis on tulnud häirima tema igapäevast rahu ja õdusust. Tema kõrvad lähevad kikki, pilk muutub liikumatuks, ta jälgib, ta on ootel. Ent niipea kui rahutuse põhjus on kindlaks tehtud, muutub ta taas rahulikuks ning langetab pea.

Kass ei kannata mõne sündmuse järel stressi käes. Kui hädaoht on kindlaks tehtud, ära hoitud või eemale tõrjutud ning rahu tema ümbruses taastunud, siis jääb mulje, et ta unustab selle, vabaneb sellest teadmisest täielikult, otsekui poleks sündmust toimunudki. Võib-olla ongi see üks tema tugevaid külgi, tema kuningliku rahu võti.

Lisaks vaatlusele kalduvale eluviisile on kassi elu kindlalt raamistatud, ta talub halvasti suuri