TIIVARIPSUTUS

* * *

Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Miks ometi?

Paberid on mul puhtad – ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega koos elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Teadmata on, kas ma üldse temaga leivad ühte kappi panen, kuigi oleme juba kaheksa aastat ilma erilise riiuta koos eluteed tallanud. Kui ta on mind millegagi ära tüüdanud, olen mõne päeva vanemate pool pesitsenud.

Võib-olla me Kalliga isegi armastame teineteist?… Truudust pole ma talle igatahes murdnud, sest temast on minule rohkem kui küllalt.

Kas on Kalli minu jaoks siiski see ainus ja õige abikaasa?… Mul on ju sarved maha jooksmata ja tiivaripsutus kulub mulle kindlasti ära. Kahtluseuss närib mu sees ega mõtlegi järamist pooleli jätta.

Otsustan Tallinna tutvumisteenistuse abi kasutada ja loodan vähemalt oma halliks kippuvat elu senisest huvitavamaks muuta. Kirjade järel käimine raiskab mu aega ja raha, aga loodan sellest igal juhul kasu.

Annan perekonnanõuandlas üles endast sellised andmed ja soovid: Peeter, vallaline. 34 aastat vana, 175 cm pikk, 75 kg raske. Keskharidus. Tagasihoidlik, mõistev, huumorimeelne, seksikas, rahulik. Loodan hakata lapsi kasvatama, sest nad on armsad. Ei joo ega suitseta. Kohusetundlik, aus, rännuhuviline, laiad kultuurihuvid. Fotokunstnik. Soovin tutvuda seksika, meeldiva, saleda, tagasihoidliku, humanitaarsete, erootiliste, kultuuriliste huvidega kuni 33-aastase õrnema soo esindajaga. Elan Kärdlas.

Tegelikult on mu eesnimi Peet. „Peetri” võtsin varjunimeks. Las kirjasõbrad saadavad oma kirjad Vabaduse tänavale, kus kunagi elasin. Praegu asuvad mu lapsepõlvekodus vaid vanemad, ise pesitsen perega naise pool eramajas.

Kärdla on mu arm, sünnilinn ja kodukoht. Armastan väga ujuda Hiiumaad ümbritsevas meres ja selle kohinat kuulata, aga sellega suures osas piirdubki minu kiindumus võimsa veekogu vastu. Ma pole kalur ega purjesportlane, kes pidevalt oma paadiga lainetel hulbib. See ei tähenda muidugi, et ma merd veeteena üldse ei kasutaks. Igasuguseid lõbureise laidudele, aga ka mandril käimisi on mu elus küllaltki palju ette tulnud.

Nüüd on mu suurprobleemiks abikaasa leidmine. Mõtlen: kui ma tutvumisteenistuse abil sobivat naist ei leia, lepin täidlase Kalliga. Ju ta on siis mu saatus, aga saatuse eest ei pääse kuhugi! Vormistan isegi praeguse elukaaslasega abielu ära, kuigi, tõsi, ta kaotaks vallasema toetuse, aga raha polegi elus alati kõige tähtsam.

Olen oma rahuliku elu löögi alla pannud. Loodan siiski saatuse pailaps olla, mitte kaotajaks jääda. Soovin riskantsest ettevõtmisest eelkõige võita, sest lahingusse ei minda ju kaotusmõtetega.

Suuri lootusi ei saa ma oma üritusele siiski panna, sest igaüks ei taha Hiiumaale elama tulla. Muidugi võib tekkida ka olukord, et mul endal tuleb mujale rännata. Seda ei pea ma siiski eriti usutavaks, kuna olen selle saarega kokku kasvanud, sest siin elavad mu vanemad, lapsed, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Ma ei raatsi siit lihtsalt kuhugi minna ja loodan, et seda ei juhtu ka tänu tutvumisteenistusele.

Minu kuulutus ilmub 24. oktoobri ajalehes Reklaam üllatavalt ruttu. Olen rahul, sest üsna mõnus on seda lugeda. Mina olen täies hiilguses ajalehes! Tore kindlasti! See kergitab mu enesetunnet kõvasti. Ju ma olen omajagu kerglane inimene. Seda aga ei taha ma enesele enamasti tunnistada.

Käin kaks nädalat pärast kuulutuse ilmumist Tallinnas kirjade järel. Selgub, et olen üllatavalt suure saagi saanud. Tervelt kakskümmend seitse! Mina küll ei jõua neile kõigile vastata, kirjutajatega kohtumistest rääkimata. Väga mõnus on aga oma saaki vanemate diivanil käsipõsakil pikutades lugeda. Lausa liigutav on tõdeda, et minuga soovitakse tutvuda ning oma järgnevat elu jagada. Mu enesetunne saab tugeva dopingusüsti. Muidu oli vaid teada, et Kalli on minuga rahul, ent see oli ka kõik.

Suur probleem on, kellele üldse kirjutada, kes väärib vastamist. Täitsa raske on mul selle üle otsustada, sest kiusatus on ikkagi kõigile minuga tutvumishuvilistele kas või mõni rida paberile panna, aga ma pole selleks võimeline ka kõige parema tahtmise juures.

Tuleb valida! Kui kiri äratab suurt huvi, siis ma seda kõrvale ei heida ja vähemalt püüan vastata. Eriti lummavad mind kirglikud kirjad.

26.10.85

Peeter!

Te ei oska ette kujutada, kui meeldiv on mul hiidlasele kirjutada. Kahjuks on mul väga vähe kirjutamispraktikat. Kuid lugesin Reklaami ja otsustasin Teile kirjutada. Samas on imelik alustada kirja kirjutamist täiesti võõrale inimesele.

Loomulikult saate Teie neid kirju sadu ja ma pole kindel, et Te just minu kirjale vastate. Aga ma siiski proovin õnne veel kord.

Minu nimi on Rita Rägastik. Olen sündinud 19. veebruaril 1954. aastal Tallinnas. Mu pikkus on 166 cm, kaal on 60 kg, keskharidus, lahutatud, elan koos oma 7-aastase pojaga Paide rajoonis, Järva-Jaani alevis. Töötan Ajakirjanduslevis.

Mõni sõna endast. Kiitma ma end ei hakka, aga pean siiski teatama, et olen tagasihoidlik, töökas, puhas, armastan käsitööd nii otseses kui ka kaudses mõttes. Nimelt olen niivõrd seksapiilne, et hellitan üle päeva ennast orgasmi saamiseks. Kirjutan sellest vaid seetõttu, et olete seksikas ja otsite samasugust naist. Mul on erootilised huvid – seda kindlasti. Armastan kino, teatrit ja reisimist. Nüüd olen „kodukanaks” hakanud. Ma ei suitseta ega tarvita alkoholi.

Soovin leida enesele samuti seksikat ja oma pojale head sõpra. Isiklik elu pole mul siiani laabunud, sest tahan, et võiksin eelkõige usaldada teist inimest ja samas oleks meeldiv, kui vastataks samaga. Pean tähtsaks ka ausust.

Kui teil tekib väikenegi huvi minu vastu, siis palun, olen Teie käsutuses! Tahan tunda ennast Teie käte vahel!

Sellega siis lõpetan oma avameelse kirja. Milliseks Teie otsus ka ei kujuneks, püüdke leida mõni vaba hetk, et panna paar rida paberile. Parem valus tõde kui piinav teadmatus…

Ootan vastust aadressil:

Paide rajoon 202823

Pikk 10–3

Järva-Jaani seelikukandjasse on tõesti koondunud väga hinnatavad omadused: tagasihoidlikkus, puhtusearmastus, töökus, seksikus. Kas on võimalik veel tublimat kaasat leida?… Poeg on tal kaasavaraks, aga see häirib mind vähe. Võin loota, et laps käib ema jälgedes ja nad nõustuvad minuga elama.

Lugupeetud Peeter!

Leidsin teie nime 24.10. Reklaamist. Mulle ütles sõbranna lasteaiast, et hiidlasi võib usaldada. Ka tema on hiidlane.

Minu nimi on Erika Kaamel. Rahvuselt olen sakslane, 30-aastane, pikkus – 151 cm, keskharidus – maastikukujundaja, töötan Tallinna 16. Lasteaias. Olen lesk, seetõttu oman seksapiilsuse tõttu vibraatorit. Mul on kaks tütart: Liisa on 11-aastane ja Miina on 8-aastane.

Jah, muidugi panevad lapsed nii mõnegi tõsise mehe mõtlema, seda enam, kui neid veel mitu on. Laste probleem võib teid ära hirmutada, aga nii ta on.

Austan teie iseloomujooni, hindan kõrgelt ka seksikust ja kuna olen samuti soovinud leida omale sellist sõpra, otsustasin teile kirjutada. Kui soovite minuga tutvuda – palun kirjutage mulle aadressil:

Tallinn 200036

Lasnamäe Veimeri 10–32 Kaamel, Erika

Lugupidamisega Erika

Ettevõtlikule sakslannale ei saa ma kuidagi vastamata jätta. Olen lausa vaimustatud, et ta minu vastu huvi tundis. Kas mul teise rahvuse esindajaga abielu tuleb?… Kahtlen selles sügavasti, kuigi lootusetu see pole, sest Erika valdab eesti keelt suurepäraselt.

28.10.85

Lp. Peeter (7653)!

Teie, Hiiu saare kodaniku tutvumiskuulutusele vastab Leelo (32/162/60) Viljandist ja soovib Teiega mõtteid vahetada.

Huvitav oleks tutvuda meesterahvaga, kes nõuab naiselt ainult humanitaarset laadi huvisid.

Kahjuks etendab hea tutvuse juures rolli ka vastuvõetav välimus (nii mehe kui ka naise puhul), mida perekonnanõuandla ei avalda.

Seepärast julgen avaldada oma arvamuse: kui olete blond või ülespoole, see tähendab ülespidi ninaga mees, siis pole minuga mõtet Teil tutvuda.

Kui Te pole ükskõikselt rahulik natuur ja püüate olla abivalmis, siis meie karakterid sobivad, sest mina olen selline. Töötan lasteaednikuna. Endal lapsi veel ei ole, aga plaanis on. Vallaline. Medikamente ega dekoratiivse kosmeetika abi kunagi tarvitanud ma ei ole. Nendetagi olen terve ja niigi kena küllalt: avar laup, kõrged kulmud, sirge nina, väike suu, lahke ilme. Juuste värvuse poolest olen rohkem brünett kui blond, ent mitte ka päris brünett. Juuksed on lühikesed ja lokkimata, ise olen muidugi värvimata. Suvel olen tublisti päevitunud, mida teen võimaluse korral alasti.

Mu huvideks on maailma probleemid, ajalugu, tervisesport (talvel suusatamine), kodu- ning aiatöö.

Olen kindla moraali ja korra armastusega, seetõttu süütu. Sihikindel, temperamentne, seksapiilne. Kasutan põhimõtet: õppida tuleb kuni elad (aga mitte tuupida), loomulikult ka erootika valdkonnas.

Soovin tutvuda terve (muuseas alkoholist mitte kunagi haisva, tubakatõve all mittekannatava ning mitte prille kandva) mehega, kes oleks võimeline end korralikult esitlema, enne kui hakkab kohtumist manguma.

Kohtumine tuleb päevakorda alles siis, kui teineteist on kirjalikult avastatud teatud sobivuseni.

Võib-olla Te ei pahanda, kui oma paljude kirjade hulgast leiate ka sellise? Ja miks ma Teile kirjutasin? Ju on siis Teie andmetes midagi, mis köitsid mind. Vajan meessõpra.

Kirjutage aadressil:

202900 Viljandi Tartu mnt 50–4

L. Padak Kirjutage kindlasti!

Ajaviite eesmärgil ei tegutse.

See kiri on mulle tõeline suursündmus. Neiu kirjutas nii ülistava kirja endast, et tekkis küsimus, kas ta on napakas või tõesti supernaine. Tal pole last, ta on kena, seksapiilne ja süütu. Sellist pruuti ihkaks enesele iga tubli mees. Ma pean talle kirjutama, sest niivõrd hästi ennast iseloomustanud näitsikule ei suuda ma vastamata jätta.

Igatahes võtan enese nii palju kokku, kui suudan ja otsustan kirjalikult kaheksale naishingele vastata. Kellegi energiavarud pole lõputud.

24. oktoober

Tere!

Kirjutan Teile, hiidlasele, sest Teie Reklaami kuulutus põhjustas seda naabersaarelt Saaremaalt tegema.

Minu nimi on Veera Talaste, olen 30-aastane, vallaline, 160 cm pikk ja kaalun 48 kg. Brünett, hallid silmad, kannan prille. Oma külgetõmbejõudu on endal raske objektiivselt hinnata. Erootilisi huvisid endas ei eita – need on igas normaalses inimeses.

Olen hariduselt inglise keele õpetaja ja annan koolis tunde. Kingissepas elan 1975. aastast alates. Nagu näete, pole mul ametiks just selline ala ja paigaks selline koht, kus tutvumisvõimalusi meestega oma veetluse kontrollimiseks oleks külluses. Kindlasti aitab sellele kaasa ka mu loomus.

Iseloomult olen tagasihoidlik, enda arvates töökas, mulle meeldib puhas ja korras kodu. Ei suitseta ega joo.

Armastan lugeda, ka käsitööd teha. Käin meeleldi kinos ja teatris. Põhiliselt veedan õhtud siiski kodus, suurt seltskonda ma ei armasta.

Olen käinud paar korda Hiiumaal. Väga meeldib mulle sealne Saaremaale sarnane loodus ja Kärdla aedlinn. Olen käinud paljudes liiduvabariikides, aga ka Soomes. Olen oma aega kulutanud autojuhikursustel, käsitööringis, naiskooris ja nii edasi. Selliselt see aeg on ka lennanud, aga enda isikliku elu peale mõtlemiseks olen ajarattas vähe sekundeid, minuteid ja tunde jätnud, mis võib-olla oleks pidanud esikohal olema.

Viimasel ajal olen tõesti aktiivsest seltsielust tagasi tõmbunud ja kodurahu hindama hakanud.

Inimestes aga hindan ausust, abivalmidust, siirust, soovi ja tahet teisi mõista. Mind häirivad ükskõiksus ja jõhkrus inimestevahelistes suhetes. Mehe ja naise vahelistes suhetes on vastastikune mõistmine ja soojus väga olulised, et Eros võiks nad üheks liita.

Kui tahate mulle kirjutada, siis aadressil:

303300 Kingissepa

M. Gorki 1–5

Soovin Teile edu õige valiku tegemisel.

Saarlase kiri ei jätaks ilmselt ükskõikseks kedagi, kes kaasat otsib. Nii on ka minuga. Tasapisi hellitan isegi lootust temaga kohtuda. Omajagu peibutab mu meeli, et ta asub naabersaarel.

Esmaspäeval 28. oktoobril, 1985. a.

Tere, hiidlane!

saarlane Ülle

27-aastane (kannan prille)

Tallinn

Töötan kaardifondis van. insenerina. (Lõpetasin TRÜ-s geograafi a osakonna.) Kirglikkust jätkub ja jääb ülegi.

Loen tihti Reklaami ja ka seda nurka, kus on tutvumisteenus. Vahel ajab see mind naerma. Seal on küllaltki lõbusaid iseloomustusi iseenda kohta.

Mu pilk jäi peatuma Sinu nimel. Ega Sul midagi selle vastu pole, et ma Sind sinatan? Mul on nii lihtsam kirjutada.

Meeldib see, et oled 34-aastane, et Sa ei joo ega suitseta. Vihkan joomist kohutavalt. Ka see meeldib, et oled kohusetundlik, aus, seksikas. Elus on see väga tähtis. Imetlen, et suudad olla rahuliku iseloomuga, nagu lugeda võib.

Olen täitsa harilik saarlane, kes pärast Tartu Riikliku Ülikooli lõpetamist mandrile elama asus. Mul on 5-aastane tütar. Hoiame väga oma kodu. Arvan, et olen küllaltki rahulik, aus. Üksinda last kasvatades ei julge konkreetselt mingit huviala nimetada: olen matkadel käinud, kunagise sporditegemise „jäljena” käin jooksmas; meeldib lugeda. Meeldivad lilled ja meeldib ka, kui keegi lilli kingib.

Lisan töökoha aadressi:

200001 Tallinn

Mustamäe tee 51

Eesti Põllumajandusprojekt

Ülle Kindermaa

Endine sportlane, kes on aus ja kohusetundlik, köidab mu meeli. Pealegi on ta harilik mandrile elama asunud seksikas saarlane. Talle vastan kindlasti.

25.10.1985

Tere, Peeter!

Lugesin just äsja Reklaami ja tulin mõttele proovida oma õnne ning kirjutada Teile, kuigi elate nii kaugel – Hiiumaal ja meie paikade vahel loksub vesi. See on ju õnn, kasvõi väikenegi, kui Te esialgu mu väiksele kirjakesele vastate. Hiljem, palju hiljem selgub, kes on see õnnelik, kes võidab täielikult Teie südame!

Iseasi on see, kas Te mulle soovitegi kirjutada. Mina pole ju ainuke, kes Teie kuulutusele vastab. Kahjuks!

Natuke endast, teatamaks, kellele Te kirjutate. Olen 31-aastane, lasteta, 172 cm pikk ja 67 kg raske. Elan Valklas, töötan tehases Estron, mis kuulub Kuusalu kolhoosile. Tööst vabal ajal teen peaaegu kõiki töid, mida maal teha saab. Pikkadel ja pimedatel sügis-talvistel õhtutel teen käsitööd, kuulan muusikat, vaatan televiisorit ja kino. Muidugi, eks igal inimesel ole huvialasid palju ja neid kõiki on võimatu üles lugeda. Meeldivad veel loodus ja aiandusega seotud tegemised ja kui võimalik, käin ka kindlasti reisimas. Toiduvalmistamine ei tee raskusi. Armastan küpsetada ja torte teha.

Iseloomult olen lihtne, vahel jutukas – oleneb muidugi suurel määral kaasvestlejast, üldiselt vähese jutuga, aus ja otsekohene.

Lisan veel juurde, et olen lahutatud naine. Temperamendilt olime mehega erinevad ja sobimatud. Küllap olin tema jaoks liiga tuline. Teie aga olete seksikas ja soovite samasugust naist. Äkki olen just mina see, keda soovite?

Loodan, et leian Teis endale sõbra, kes oleks vahel rasketel hetkedel toeks ja lohutaks ja mõistaks mind kui naist, kes vajab mehe tuge. Ja kes teab?… Tulevikus võime ehk armsaid tunde koos voodiski mööda saata.

Mulle võite kirjutada aadressil:

203012 Harju raj.

Kiiu sjsk.

Valkla

Tiina Loog

Kõige paremate soovidega Teid tervitades! Lootus sureb viimasena! Tiina

Sellele lahedale kirjale vastan kindlasti. Loodan, et selle autor võidab tõesti mu südame ja meist tuleb õnnelik paar.

Tere!

Võib-olla sellepärast kirjutan Teile, et elame teineteisest väga kaugel – mina Tartus ja Teie teisel pool vett?… Võib-olla?

Püüan siis ennast lühidalt tutvustada. Minu nimi on Merle, olen 31-aastane, 174 cm pikk ja kaalun 61 kg. Meeldivalt ümar ma ei ole. Elan Tartu äärelinnas, töötan Tartu raj. Veterinaariaravilas desinfektorina. Töö on mul põhiliselt maal, seotud loomade-, lindudega – desinfitseerin hooneid, kus peetakse loomi. Mul on keskharidus. Olen lesk – 5 aastat tagasi kaotasin abikaasa ja elasin seda väga raskelt üle. Pärast seda pole ma mehega voodit jaganud ja raske on oma seksapiilsust hinnata. Aga et ma külmkapiks pole muutunud, intiimset elu vajan nagu iga pereelu elanud normaalne naine – selles olen täiesti kindel kasvõi unenägude põhjal.

Iseloom? Enese kohta polegi nii kerge iseloomustust anda. Arvan, et olen üldiselt rõõmsameelne, küllalt rahulik, armastan luulet ja kirjandust. Kuigi olen sündinud ja elanud linnas, olen küll hingelt rohkem maainimene ja hindan ka neid rohkem. Koos mehega elasin ka viis aastat maal, kus mulle väga meeldis. Igatsen eluseltsilist või siis vähemalt sõpra. Erilisi suuri nõudeid sellele inimesele ei püstita, sest olen isegi küllalt tavaline. Eelkõige sooviksin meest, kes oleks hea ja mõistev kristlane või vähemalt neid tunnustav inimene ning muidugi ei liialdaks viinaga. Inimestes hindan üldse südameheadust kõige rohkem. Arvan, et oskaksin tänu üleelatud kaotusvalule ja üksindusraskustele olla ka ise mõistev ja hoida perekonda.

Isiklikult olen veidi pessimistlik sellise tutvumise võimalikkuse üle, kuna ise ma ei riskiks perekonnanõuandlasse minema hakata.

Käin Tartus Salemi Baptistikoguduse teenistustel. Kuidas usku suhtute? Kas olete kristlane?

Jumal armastab mind ja Teid!

„Sest nõnda on Jumal