Shylock on mu nimi

Bookeri auhinna võitja Howard Jacobson kirjeldab talle omase teravusega Shakespeare’i ühte kõige meeldejäävamat tegelast – Shylockit. Talv, kalmistu, Shylock. Jacobsoni väljakutsuvas ja sügavas „Veneetsia kaupmehe” tõlgenduses vastandatakse Shylock tema tänapäevasele teisikule, kunstikaupmehele ja kibestunud isale Simon Strulovitchile. Autor kirjeldab talle nii eriomase irooniaga Shylockit kui terase mõistusega kirglikku inimest, keda painavad küsimused identiteedist, isadusest, antisemiitlusest ja kättemaksust. Samal ajal kui Strulovitch püüab leppida sellega, et tema tütar Beatrice „reetis” oma perekonna, päritolu ja juudipärase kasvatuse ja laskis end kaasa haarata Manchesteri kõrgseltskonna erutavast elustiilist ning armus natsitervituse poolest tuntud jalgpallurisse, leinab ta taga ka oma armastatud naist. Shakespeare’i loo teravmeelses ümberjutustuses uurib Jacobson tänapäevaseid juutide identiteedi probleeme, säilitades samal ajal kaastunde oma tegelaste vastu ja vaimusuguluse eellastega. Jacobson peab „Veneetsia kaupmeest” Shakespeare’i kõige häirivamaks, ent inimesele, kes on juhtumisi juudi soost inglise kirjanik, ka kõige väljakutsuvamaks näidendiks.